Reservväelaste õigeaegne ja oskuslik reaktsioon sõjalisele agressioonile peab olema kogu Eesti riigis efektiivne ja kui mingis meie riigi osas on agressorid, siis peavad seal tegutsema ka erioperatsioonide väejuhatuse reservväelastest sissid. Üksuse nimi on eestipärasem „Kütid“.

Võimatut ei ole olemas

Reservväelaste õigeaegne ja oskuslik reaktsioon sõjalisele agressioonile peab olema kogu Eesti riigis efektiivne ja kui mingis meie riigi osas on agressorid, siis peavad seal tegutsema ka erioperatsioonide väejuhatuse reservväelastest sissid. Üksuse nimi on eestipärasem „Kütid“.

„Sissi“ on Soomest pärit termin kergejalaväele, mis korraldab vaenlase tagalas luure-, sabotaaži- ja muid operatsioone.

Erioperatsioonide väejuhatus paneb reservväelasi välja õpetades rõhu sissisõja oskustele, et tegutseda iseseisvalt või vajaduse korral koos NATO erivägedega. Rahuajal mitmekülgseks sissivõitluseks valmistumine on kaalutletud otsus, sest oskus pidada sellist tavatut sõda parandab ja täiendab oluliselt kaitseväe üldist lahinguvõimet.

Sissivõitlus on rindejooneta varitsused ning eelkõige miinisõda. Ülesannet täites valivad sissid ise aja ja koha, millal vastast rünnata. Sisside relvastuses on jalaväe vastased kaitselaengud, mida kasutatakse alles siis, kui varitsuse algus on vormistatud tankimiinidega, mis on juba vastase soomustehnika kallal oma töö ära teinud.

Peale selle on sissid erioperatsioonide silmad ja kõrvad, suutes lahinguväljalt ajakriitilist informatsiooni edastades tuua lahinguväljale erioperatsioonide abil ka liitlaste tulejõu. Selle tõttu on sissivõitleja lahingujõu mitmekordistaja ning sisside varitsused ja luureinformatsiooni abil õigel hetkel vastase nõrgestamine, killustamine ja hävitamine on nende leivanumber.

OSKUSED, MIS JÄTAVAD ELLU

Sellise tegevusega luuakse Eesti kaitseväe teistele üksustele soodne pinnas lahingutegevuseks. Vastase rünnak takerdub, tagalaüksused ei saa liikuda edasi ega tagasi; lahinguüksustele moona ja kütust juurde viia ei saa; üldine lahingu juhtimine on häiritud või hoopis katkestatud, sest hävitatud on ka vastase juhtimispunktid.

Sissid on nagu kaose meistrid, külvates vastase leeris surma ja hirmu. Just selline viivitus vastase tegevuses võidab kaitseväele, liitlastele oma tegevuse seadistamiseks vajalikku lisaaega.


Kogemused konfliktipiirkondadest näitavad, et sõda mõjutab kõiki. Ka hästi korraldatud evakuatsioon ei suuda kõiki tsiviilelanikke vastase liikumise teelt ära toimetada, aga minnakse ka lähimasse metsa varjule, et vastasele ikkagi vastu hakata. Sissidel on ka siin oma roll, mil nad võivad aidata evakuatsioonist maha jäänud inimesi kokku koguda ja üle rindejoone saata ning organiseerida ka vastupanuliikumist kohalike elanike hulgas, kes soovivad võidelda.


Samuti hõlmab tänapäeva sissivõitlus info levitamist vallutatud piirkonnas, kus on muust maailmast ära lõigatud kohalike jaoks ülekaalus vastase propaganda, aga ka väljapoole vallutatud piirkonda, näidates pilte ja videoid vastase sõjakuritegudest maailma meediasse poliitilise toetuse saamiseks.

SISSIVÕITLUS TOIMUB OHTLIKUS PIIRKONNAS JA KEERULISTES OLUDES, KUS STRESSITASE ON KÕRGE JA OLMETINGIMUSED VÕIVAD OLLA ÜSNA EKSTREEMSED. SISSIDE ETTEVALMISTUS JA VÄLJAÓPE PEAVAD TAGAMA SELLE, ET NAD SUUDAVAD SELLISES KESKKONNAS TEGUTSEDA NII FÜÜSILISELT KUI KA VAIMSELT, ÜLEJÄÄNU OSAS ON SUUR RÕHK ERIALASEL ETTEVALMISTUSEL – AUTOMAADI VÕI MIINI KÄSITSEMISEL, LÕHKAMISEL JMS ÕPPEL.

Sissiõpe ei ole kaitseväes iseenesest midagi uut, seda anti põhjalikumalt ajateenijatele juba 90ndatel aastatel piirivalve üksustes, siin-seal väeosades jalaväe- ja luureüksustele lühemate kursustena. Sissiõpet saanud reservväelased on Eesti erioperatsioonide väejuhatusele olulised kolleegid, kellega võitleme koos NATO erivägedega ohu korral õlg õla kõrval.

SAA OSAKS SELLEST LOOST.

Praeguseks oleme õppekogunemistele kutsunud reservväelastest Kütte, kes on üle 20 aasta tagasi läbinud ajateenistuse, ja teeme seda ka tulevikus juba nooremate reservväelastega. Järgnevatel aastatel on oodata paljudel endistel sissidel kutset erioperatsioonide väejuhatuse õppekogunemistele.

See on teadlik ja struktuurne sissisõja võime moderniseerimine ja relvastatud vastupanuliikumise alustala, juhul kui seda peaks Eesti riigi kaitseks vaja minema. Eesti riigikaitse vundament on motiveeritud kaitsetahtega reservväelane, mitte relv ega arvutialgoritm.


Reservväelaste õigeaegne ja oskuslik reaktsioon sõjalisele agressioonile peab olema kogu Eesti riigis efektiivne ja kui mingis meie riigi osas on agressorid, siis peavad seal tegutsema ka meie reservväelastest sissid, et agressori ellujäämine ei sõltuks ka oma tagalas enam temast.