SINU BRIIF JÄTKUB JA NÜÜD SAAD LÄHEMALT TEADA EOVJ ÜKSUSE TÖÖMEETODITE JA OPERATSIOONIDE ISELOOMU KOHTA.

Su parimad sõbrad siin on varjud ning mõnikord pead tegutsema täiesti üksi.
Kui oled valmis, jätka briifi lugemist.

Võimatut ei ole olemas

SINU BRIIF JÄTKUB JA NÜÜD SAAD LÄHEMALT TEADA ERIVÄE TÖÖMEETODITE JA OPERATSIOONIDE ISELOOMU KOHTA.

Su parimad sõbrad siin on varjud ning mõnikord pead tegutsema täiesti üksi.
Kui oled valmis, jätka briifi lugemist.

Erioperatsioonide väed täidavad erinevalt tavavägedest ülesandeid kas varjatult, salastatult või siis diskreetselt. Seetõttu on erioperatsioonide vägedel tavaliselt lühikese käsuliiniga ja otsealluvusega strateegiline võime, kus ülesannete täitmine toimub otsesuhtluses poliitilisel tasandil otsustajatega. See on hädavajalik, sest eriülesannete täitmine on seotud kõrge füüsilise ja poliitilise riskiga. Neid eriülesandeid teostatakse sageli salaoperatsioonina osaliselt soodsal või siis poliitiliselt keelatud alal, kus läheb vaja vaid väikesearvulist isikkoosseisu.

SINU MEESKOND OLED SA ISE.

Väikeriigi erioperatsioonidele ülesandeid püstitades tuleb poliitilisel tasandil olla eelkõige nutikas. Õigesti rakendatuna saavad väikesed hästi väljaõpetatud eriotstarbelised üksused anda heidutusjõu ning sõjalise ja poliitilise mõju, mis on palju suurem, kui väikeriigi relvajõudude suurus eeldada lubaks. Erioperatsioonid on militaarsed tegevused, mida teostavad spetsiaalselt määratud, organiseeritud, treenitud ja varustatud jõud, kasutades operatsioonitehnikaid ja -mooduseid, mis ei ole omased konventsionaalsetele üksustele. Kuid koostöö erioperatsioonide vägede ja tavavägede vahel on nüüdseks saanud lahutamatuks osaks sõjapidamises domineerivast irregulaarsest lahinguväljast, kus erioperatsioonide üksused võivad tegutseda ka iseseisvalt, kuid enamik erioperatsioone nõuab siiski tavaüksuste toetust.

08.05.2008 ANDIS KAITSEVÄE JUHATAJA, KINDRAL ANTS LAANEOTS VÄLJA KÄSKKIRJA NR 136 „ESTSOF RÜHMA MOODUSTAMINE“.

Võimet oli ettevalmistatud juba aastaid, aga see oli esimene kaitseväe käskkiri, kus öeldakse, et erioperatsioonide võime peab Eesti kaitseväel olema. Allüksus jäi endiselt Luurepataljoni ülema alluvusse, kuid sellest hetkest tähistatakse 08. maid erioperatsioonide väejuhatuse aastapäevana.

ERIOPERATSIOONIDE GRUPP TEGUTSES LUUREPATALJONI KOOSSEISUS KUNI 2012. AASTA LÕPUNI, MIL VABARIIGI VALITSUS KINNITAS SEADUSEMUUDATUSE, MILLEGA LOODI KAITSEVÄE ERIOPERATSIOONIDE ÜKSUS ERALDISEISVANA NING STRUKTUURILISELT ALLUB SEE OTSE KAITSEVÄE JUHATAJALE.

Kaitseväe erioperatsioonide üksuse loomisega tekkis sisuliselt uus väejuhatus, mille üheks osaks sai varem luurepataljoni all eksisteerinud EOG – erioperatsioonide grupp (SOTG – Special Operations Task Group). Eelkõige oli struktuurimuudatust vaja seetõttu, et erioperatsioonid kui strateegilise juhatuse tegevusvahend ei saa olla teise strateegilise vahendi (luure) osa.
Alates 1. augustist 2014 on Kaitseväe erioperatsioonide üksuse uus nimetus erioperatsioonide väejuhatus. Erioperatsioonide väejuhatuse jaoks oli 2. oktoober 2012 väga oluline päev. Siis annetati üksusele lipp, mida võib pidada üksuse operatsiooni-võimeliseks tunnistamise märgiks. Samal päeval sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani.

ESIMENE KAITSEVÄE ERIOPERATSIOONIDE SIHTÜKSUS (SOTU – SPECIAL OPERATIONS TASK UNIT) ALUSTAS TEENISTUST ISAF-IS 2012. AASTA LÕPUL.

2013. aasta suvel vahetas neid välja teine sihtüksus. Eesti eriväelased toetasid Afganistani julgeolekujõude kuni 2014. aasta lõpuni. Väejuhatuse ülesanne oli ISAF-i operatsioonil toetada Afganistani julgeolekujõudude väljaõpet.
2018. aastal tegi Prantsusmaa Eestile ja teistele Euroopa riikidele ettepaneku suurendada oma osa mässutõrjeoperatsioonil Barkhane erioperatsioonide üksusega ja alustada ühiselt eriväelaste koostööd Mali relvajõudude nõustamisel. Selle jaoks loodi 2020. aastal operatsiooni Barkhane juurde sihtüksus Takuba, mille abil korraldatakse väljaõpet, nõustamist, abistamist ja Mali relvajõudude toetamist operatsioonide täideviimisel. Eesti oli esimene, kes Prantsusmaa kutsele vastas ja alates 2020. aasta juunist on kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse operaatorid osa sihtüksusest Takuba. Sihtüksus Takuba allub operatsiooni Barkhane juhile ning moodustatakse erinevate Euroopa riikide väeüksustest.

ERIOPERATSIOONIDE VÄEJUHATUS TEEB AKTIIVSELT KOOSTÖÖD LISAKS AMEERIKA ÜHENDRIIKIDELE VEEL SAKSAMAA, POOLA JA BALTI RIIKIDE ERIÜKSUSTEGA.

 

Erioperatsioonide väejuhatuse ülemad

Alates 2023        kolonel Rivo Meimer       

2019 – 2023        kolonel Margus Kuul

2012 – 2019         brigaadikindral Riho Ühtegi

[SÜMBOOLIKA]

EOVJ

  • Kui lokaalne on EOVJs väljaõpe, st kui suures osas on see Eestis paikne ja kui sageli on reisimist?

EOVJ väljaõppetsüklis on tegevusi nii Eestis kui välismaal.

  • Kui paljudel välisoperatsioonidel on EOVJ oma eluaja jooksul osalenud ja kus?

Erioperatsioonide väejuhatus on osalenud sõjalisel missioonil Afganistanis ja Malis sihtüksuse Takuba koosseisus operatsioonil Barkhane. Samuti käime ühiselt treenimas erinevate NATO liikmesriikide eriüksustega.

  • Kui palju vabadust antakse erioperaatoritele oma füüsiliste treeningute läbiviimiseks või on kõigile üks ja sama treeningkava ettenähtud?

Üldiselt anname vabadust päris palju, ent allüksused korraldavad ka üksusesiseseid ühistreeningud.

  • Kas operaatoritele õpetatakse ka võitluskunste?

Jah. 

ERIOPERAATOR

  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse erioperaatori tööleping?

Kui meie tulevane võitleja läbib Valiku, võtame ta esialgu teenistusse üheks aastaks. Selle aasta sisse jääb kuue kuu pikkune erioperatsioonide baaskursus, mis on sisuliselt Valiku jätk, sest ka selle ajal hindame tulevase erioperaatori sobivust meie üksusesse. Esimese aasta põhjal näeb ka erioperaator, kas talle töö sobib. Seejärel võtame ta teenistusse kuni viieks aastaks. Pärast kümmet aastat katkematut tegevteenistust võtame tegevväelase tegevteenistusse määramata ajaks.

  • Kas erioperaator saab naasta täielikult tsiviilellu või kannab ta mingeid kohustusi veel riigi ees?

Tegevteenistusest lahkudes määrame erioperaator erioperatsioonide väejuhatuse reservi, mis toimib samamoodi nagu teised kaitseväe reservüksused. Aeg-ajalt korraldame õppekogunemisi ning vajadusel saab reservis oleva operaatori välja kutsuda ka kriisiolukorras.

  • Kas te otsite pidevalt operaatoreid juurde või on mingi limiit, millest te üle ei lähe?

Nagu iga teine väeosa, vajame ka meie järelkasvu.

  • Mis iseloomujooned on erioperaatorile omased ning kasulikud?
Heal erioperaatoril on kombinatsioon tahtejõust, enesedistsipliinist, stressitaluvusest, kohanemisvõimest, usaldusväärsusest, aususest, koostööoskusest, initsiatiivist, vastutusest ja õppimistahtest. Nendel iseloomujoontel hoiame ka kandidaatidel silma peal, kui nad Valikul osalevad. Siin artiklis oleme samuti eriväelase loomusest kirjutanud

EOVJ

  • Milline on osakaal meeste ja naiste vahel EOVJ-s? Usun, et teil kindlasti nais-teenijaid ka, ilmselt küll vähem?

Erioperatsioonide väejuhatus võtab teenistusse kõiki, vastavalt nende sobivusele ametikohale, olenemata soost.

  • Mis tehnikat ja relvastust õppustel ja igapäevatöös kasutate?

Eesti eriväelased kasutavad maailmatasemel relvastust ja varustust. Kui on soov selle kõigega lähemalt tutvuda, tuleb tulla teenistusse!

  • Kui kõrgelt langevarjuhüppe drillid toimuvad?

Rahuajal alla 250 meetri kõrguse ei hüpata.

  • Piltidel on näha estcam digilaiguga kui ka multicam, või selle sarnase laiguga operaatoreid. Kas teil on üleminek digilaigult teise või kasutatakse multicam laiku ainult kindlatel operatsioonidel?

Oluline pole vorm ise, vaid mees selles vormis. Ent see, millist vormi kasutame, sõltub ülesandest.

//Erioperatsioonide väejuhatus:

  • Juhkentali 58, 15007,Tallinn
  • estsof(at)mil.ee

//Jälgi meid:

© EOVJ- All rights reserved

VIDEOSAATED

 

AUDIOSAATED

 

ARTIKLID